1 Yesus otsi men o Yerusalem horogma o Betfage zaitun punu fam wirigmu ino libag. Libareg Otsi piren tam lalihip ulug mon enepfag.
2 Mon eneptuk lit, "Heneluke fil o pumbuk wirigmu lalihipteg yet halihipteg wam keledai isinga misig kumbi ililigmu umalik iraham weregma lalihip. Isinga ino loltihipteg pirenet Nambeg walug watihip.
3 Ap ekeyen, 'Wam ari nungge fahet loltuk lahep,' uruk halug hiren at ubam, 'Nonowe sehet teg lit wak aliyek ulug mon nenebehek,' ilihipmu walug aliyek ulug og hisamisi," ibag.
4 Tibag ane alem aru atam wene hiyag isaruk latfag ahunen haharoho imbibag ane hikir amag ulug tibag. Imbibag ane aru,
5 "Sion hilani malik ino wene hiyag umuhubon te tu: Honowe suwon henembeg waharukmu yet teg lamok. Indi wiyig teg lit wam keledai misig emberimu heriyegma waharuk. Wam keledai anggin angge ha rurukon umalik kabiniyon emberimu heriyegma waharuk."
6 Yesusen ari ulug Otsi mon enepfagma it libareg onoweyen hiyag isibag ane hikit toho
7 keledai ino lolfareg umalik men walug watfag. Walug watfareg enesum nonggoloho Yesus hur atmisi ambeg ulug keledai emberimu tuwale fibagma Yesus keledai palimu hur arik lahibag.
8 Hur arik lahibagma larukmen ap anggolo arimano luhaleg lit enesum nonggoloho kebunggalma Yesus watmisi ke ulug tuwaltil larukmu winonen te e inggik sombo roho funggalem ke tuwaltil laruk latfag.
9 Ap anggolo Yesus aluke fil Ambol fil miyaloho laruk latfahon arimanowen enele hi roho uruk lit, "Daud amloho Hat wel Haptuk lahe, Ninikni Allahn mon Haptisimu waharuk lahenon hi Haptuk lahe, lehoma welahenon wel Haptuk lahe," uruk latfag.
10 Ari il larukmu Yesus o Yerusalem kibagma Yerusalem inap obog toho ngik-ngog tibareg enele sahaltuk lit, "Ap tu sa waha," uruk latfag.
11 Ari uruk lit, "Tu Allahn monde ferisiyon Yesus Nazaret o Galilea wereg ahun ino waha," ulug enele sahaltuk latfag.
12 Yesus Allah ibam kibareg onggo paloho ayeg waroho waruk inap yanggal eneptuk lit uang hunduko emberuk ambeg e tuwalehon hebel isibareg suwe yalma ayeg waroho emberuk ambeg tel isibag.
13 Tel isibareg hiyag isaruk lit, "An nibam tu sembahyang uruk ibam wereg ulug haharoho imbibag angge famen hiren te ap siyag ane turuk lit enebe unusulug enengge hilaruk inap inibamap tirikip," ibag.
14 Ari ulug yanggal enepfareg weregman ap inil siyahon men unuyug siyahon men Allah ibam ino Ambeg waharukmu Yesusen hihir eneptuk latfag.
15 Hihir eneptukmu malik toron Allah ibam welatfahon arimanowen yet hibareg fano ane Aren turuk ulug, "Hat Daud amloho welahenon wel Haptuk lahe," uruk latfag. Ari uruk latfagma imam usa inap onowesi men Musa wene onoluk inap menen Yesusen tibag ane men maliken ibag ane men kim hibareg enehummu siyag atfareg
16 enele uruk lit, "Malik toron aruman uruk ane Hat holtuk lahen?" ulug kapal hibagma Yesusen hebeloho it unubam hiyag isaruk lit, "An holtuk lahi. Malik ag narukon sum fam fani roho werehon arimanowen sini yunggultuk lit Allah wel tuhup ulug haharoho imbibahon harikip fug?" ibag.
17 Ari ibareg Yesus o inowen it embeselug wilip atfareg o pumbuk Betania ino libareg nohibag.
18 Nohibareg likiya Yerusalem suhuloho watnin ulug kema waharukmen Yesus suburu obok turuk latfag.
19 Obok turuken kema laruk lit yet harukmen e ara soluk hag ahen misig weregma yet hibareg anggen namin ulug iraham larukmen e ino anggen elegman inggila eneg welatfag. Welatfagma e ino fam, "Anggen uk fug angge weregman eneg mo ilig am wirig am turuk laruhu," ulug pet tibag. Ari urukmu itano e ino ilim atfag.
20 E ino ilim atfagma Otsiyen yet hibareg enekol haruk lit, "Nangginoho e ara aru folo-folo ilim aha?" ibagma
21 Yesusen, "Hinindi piren teg eleg angge tem toho wenggel haruk lamuhup halug Anden e aru pet tihi hag toho hiren oho ari hag toho tuk teg lamuhup. Ari tor angge fam wal haruk lahe. Tom aru halog toho ik yenggelehon ahummu wambin uhupmu oho teko lahu. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi.
22 Mun angge man angge fahet hinindimu tem toho peruk lit Hinikni fam heng turuk lamuhupmu Aren hit og hisahu," ibag.
23 Yesus Allah ibam kibareg wene hiyag isarukmu imam usa inap onowesi men Yahudi inap iniknisi men arimano Yesus ambeg watfareg kapal haruk lit, "Haren mun ane man ane turuk lahenon ari ap san hineyap Haptuk lit holukap Haptukmu turuk lahen?" ulug kapal hibag.
24 Ari ulug kapal hibagma Yesusen, "Anden oho hit hunubam il misig kapal hisamin. Anden kapal hisaminon fahet hebeloho hiyag Nitihip halug Anden oho nineyap Naptukmu mun ane man ane turuk lahiyon fahet hiyag hisamin.
25 Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino poholman waharisi ano, ap kinangmonen turuk latisi ano," ulug kapal isibag. Ari ulug kapal isibagma it-it enemu enele sahaltuk lit, "Poholman waharisi ul halug nungge fahet at ele holtikip fug ik ohoreg.
26 Ap kinangmonen turuk latisi ul halug ap aruman pet nenebuk ohoreg. Ap anggolo aruman Yohanes Allahn monde ferisimu waharisi peruk angge re nenekol toho welahe," peruk lit it-it enele sahalfareg
27 Yesus fam te, "Nit nenepeleg," ibag. Ari ibagma Yesusen it unubam te, "Nenepeleg ehepma Anden oho An nineyap Naptukmu mun ane man ane turuk lahiyon ino fahet hiyag hisamin fug," ibag.
28 Yesusen wene eke hiyag isaruk lit, "Anden wene misig hiyag hisaminon fahet hiren nungge pelihip? Ap misig umalikisi piren welatusa. Misihim amloho wandabon ambeg larisireg, 'Namloho anggur yabuk anden tohon yoho wirik lamihin,' irisi.
29 Ari irisimu hun ino amlohowen, 'Nikni, fano,' irisi angge famen malik ino yabuk wirik larisi fug.
30 Wirik larisi fugmu fobik hun ino amloho fobikon ambeg larisireg, 'Namloho, anggur yabuk anden toho wirik lamihin,' ulug ot fam oho ari ik larisi. Ari ik larisimu malik inowen, 'Nirim,' irisi. Ari irisireg nin indi wenggel harisireg nikni ele imbisihi ulug fobik yabuk wirik larisi," ulug Yesusen hiyag isibag.
31 Hiyag isibareg, "Ikniyen irisi ane fuki roho san tirisi peruk lahep?" ulug kapal isibag. Ari ulug kapal isibagma iren te, "Fobikonen inikni ele holtisi," ibag. Ari ibagma Yesusen te, "Pemerintah amingmingangge men hiyap yaying turukon men siyag-siyag ane turuk angge famen Allah weregma it tam kuhup, hit fobik amuhup. Ari we tem toho hiyag hisaruk lahi.
32 Yohanes ap ikma pilap eneptuk latisi ahun ino kebunggalem fanowon hiyag hisik oho waharisi angge famen ele nale feserikip. Pemerintah amingmingangge men hiyap yaying turukon men siyag ane anggolo turusa angge famen Yohanes ele holtusa. Hiren te at hinilen harikip angge famen fobik tem toho uruk ulug hinindi wenggel harikip fureg ele nale feserikip," ulug Yesusen hiyag isibag.
33 "Wene eke indit toho hiyag hisaminon fahet holeg lamok. Ap misihen anggur yabuk eke witisireg elehet walinggoho kilaptisi. Ahaluwe pete roho kilaptuk ambeg ulug kinang fo roho habuli ferisireg yabuk foroho ahun fahet e pila ribik laharisi. Pila ribik laharisireg yabuk aru foroho lamuhup ulug ap hiyag isarisireg o winama larisi.
34 Larisireg wereg lit anggur anggen tahantuk li waharuk perisireg foroho inaben anggen eke minggiroho numbahakup ulug amingmingangge mon eneptisi.
35 Mon eneptisimu foroho inaben amingmingangge arimano sen eneptusareg eke yik angge ware feserusa, eke pinggi ware feserusareg nin eke helep fam pinggi ware feserusa.
36 Unusurusa angge famen yabuk ngi ahun inowen amingmingangge nin tot anggolo mon eneptuk latisimu atamon unusurusa hag toho fobikon oho unusuruk latusa.
37 Unusuruk latusama amloho monde feruk lit at fahet enekolen wabusa fug ulug monde ferisi.
38 Monde ferisimu yabuk foroho inap arimanowen malik ino waharukmu yet harusareg it-it enele uruk lit, 'Yabuk fobik ngi aruhu ahun tu waharuk, yabuk ari nit ngi amuhuken at ware fusul,' urusa.
39 Ari il laruk lit senetusareg elehet sel fil hik isarusareg pinggi ware feserusa.
40 Yabuk ngi ahun ino waruhureg yabuk foroho inap arimano nanggin enebuhu?" ulug Yesusen kapal isibagma
41 iren te, "Ap siyag ane turuk latuson arimano waroho yanggal eneptuk lit ap winon fam yabuk ino hiyag isahumu iren anggen tahantuk li tahanoho ngi ahun ino og utuk lamuhup," ibag.
42 Ari ibagma Yesusen, "Olun waruk inaben helep siyag tohon tu ulug hik isaruson ino ubule yag atisi, ari Ninikniyen nit nonolohotma turukmu yet haruk lahe. Aru atam haharoho imbibahon harikip fug?
43 Allah wereg ambeg ino hit hininggikmuwen taluk toho ap winon anggen fanowon urukon og isahumu iren ngi amuhup. Ari tem toho hiyag hisaruk lahi.
44 Ap eke helep ubule ino fam uyug kik turuk lit mako wambuhureg uyug fala roho uwag lilibug toho lin uhu. Helep inowen ap ino hondo ruhu halug ap ino lilibug toho kinang aruhu," ulug Yesusen ap arimano hiyag isibag.
45 Hiyag isibagma imam usa inap onowesi men Farisi inap men Yesusen indit toho ehekon ari nit fahet ehek ulug inindi anggar atfagma
46 at senebulteg wabul pibag angge famen ap anggolo aruman Yesus fahet Allahn monde ferisiyon wereg peruk ulug enekolen imbisibag.

Studi Alkitab lengkap, silahkan lihat Alkitab SABDA :: Matius 21
Studi Alkitab mobile, silahkan lihat Alkitab Mobi :: Matius 21
Studi Alkitab dengan Video LUMO, silahkan lihat LUMO Indonesia :: Matius

Download Aplikasi Alkitab Karaoke (BETA) Android:
https://play.google.com/store/apps/details?id=org.sabda.alkitabkaraoke
Kunjungi Alkitab Audio Diglot:
AYT - KJV