1
Imam
kaban
mae
Stefanusre
hineunge,
“Ndi
a
ahunaiboke
elate
na
hele?”
2
Stefanus
yae
weumi,
“Aka
naei
baeke
naei
nane
merau
arai
naei
yoni-yoni
mewaube
mana
borombo!
Aei
yobe
Abraham
Haran
kanire
ei
mo
Mesopotamia
kanine
nekewole
hee
yae,
Allah
nene
waewae
bele
Kiyae
yae
meke
weunge,
3
‘Waei
yo
yan
bele
waka
baeke
wa
bele
nukeibo.
Reyae
kelereibote
kanire
elere.’
4
“Nebeinye
Abraham
Kasdim
kani
nukeungeboke
kulun
uke
Haran
yo
Siria
kanire
ewole.
Abraham
naeko
herekera
Allah
Abrahamde
benen
ukeunge
nda
Israel
kanine
meke,
mayae
nekaube
kani
mbai.
5
Nebei
hee
Allah
Abrahamde
nda
kani
reufi
mbai
sambai
eyei,
nebeibe
Allah
Abrahamde
a
heteungekoke
nda
kani
nekande
Abraham
bele
naei
orona
mena
belere
emmiyende,
erabae
nebei
hee
Abraham
fa
ban
nekewole.
6
Allah
nda
a
Abrahamde
uwounge,
‘Waei
orona
mena
meiko-meiko
ro
miyae
wanen
mae
yo
hi
kanine
enainyekende.
Nebei
yo
naei
me
keleene
nekenayende
meuboi
auboise
konaimiyende
na
heki
ralo
yakama
400
enainyekengkonde.
7
Nebeibe
Reyae
meuboi
auboise
konaimile
yore
ehee
bukulu
isemile.
Nebeisa
waei
orona
mena
menaibalende
menate
nda
kanine
Rare
ei
menaisemolonde.’
8
Nebeisa
Allah
Abrahamde
ukeunge
nebei
a
heteungekokere
na
hele
hila
rabo
halenayendere
kelenaimile
naeise,
Abraham
naei
uwa
nane
merau
norona
mena
bele
kelu
fa-fare
ro
u
elan
folonaimile.
Abraham
na
kelu
Ishak
honokatera
ya
mehine
name
mo,
na
ro
u
elan
neungehake.
Ishak
na
kelu
Yakub.
Yakub
na
kelu
wa
me
bee
oro
nen
bee
bele,
aei
Yahudi
yoni-yoni
yae
arai
henare
wammile.
9
“Nebeibe
aei
arai
hena
naubake
Yusufre
kena
hensen
mae
ikele
yae
kowainyene,
roi
naise
haeiboke
Mesir
kanine,
yebaei
bubaeise
eke
nekewole.
Nebeibe
Allah
kayaa
hebeungeke,
10
Nane
merau
na
kena
bekore
koweke
nolora
hole
moloungeke.
Firaun,
Mesir
kani
naei
ondofolo,
Allah
na
kena
mokoungeboke
Yusufre
foi
mokoungeke.
Isaei
hebaen
na
bumana
hele
Yusufre
Allah
ikeungene,
Firaun
Yusufre
raneujeke
Mesir
naei
kani
kelare
nane
merau
Firaunbe
imae
eise
neyae
me
mokommilere.
11
“Na
heki
ban
mo,
moni
mai
kaban
sele
Mesir
kani
bele
Kanaan
kani
belene
meungeke
kowate.
Ro
miyae
weijei
kaeiboi
ban
kowate
aei
yobe
naei
raman
baeumihoke.
12
Yakub
borowole
Mesir
kanina
gandum
bele.
Nebeinye
na
fa-fare
(aei
arai
sena
naei
elande
yore)
ukeumi
roko
mbai
nendo
ekate.
13
Roko
bee
nendone
ekate
Yusuf
na
aka
baeke
ware
naei
u
yakaumiboke
weumi,
‘Reyae
Yusuf
niyae.’
Nebeisa
wa,
Mesir
naei
ondofolo
Yusuf
naei
imae
mbai
obe
mbainya
yore
ro
roumiboke.
14
Na
heki
ban
mo
Yusuf
naeko
Yakubre
nane
merau
naei
imaena
ekainyekate
ro
miyae
fa-fa
nemene
75
menatere
kayaa
ukeumi
ekate.
15
Yakub
kulun
uke
Mesir
kanire
ewole,
nekeweke
nebei
kanine
hereke.
Nebei
sului
mbai
aei
arai
hena
naei
nebei
kani
mbainye
molowate.
16
Na
no
yaraikoke
ekate,
Sikhem
kanine
Abraham
mae
Hemorle
fa-fa
naeisa
roi
yae
rouke
bulei
mbainye
molowate.
17
“Abrahamde
heteungekoke
a
yoni-yoni
Allah
na
huluise
mokonnebonde
hee
nobewounge
yae,
aei
yobe
naei
Mesir
kanine
na
ro
miyae
emerewole.
18
Nebeisa
ondofolo
mbai,
Yusufre
naeisaei
ban
kiyae,
Mesir
kanire
ondofolore
ike
nekewole.
19
Nebei
ondofolo
ike
aei
ro
miyaere
eiweitasi
kowole.
Aei
yobe
naei
hurengkonde
belene
waeli
hele
bewoumi
nebei
heena
honowate
wayeu
fa-fa
hainyate
nane
merau
honate.
20
“Nebei
hee
yae
Musa
hongkate,
kelu
kin
foi
hamai
foi
bu
yae
bu
yae
yawoungene,
oko
name
Musa
naekole
nenakele
imaene
mo
meinyarekoke.
21
Nebeisa
Musa
a
moi
bu
moinya
aitaufike
yae
Firaunbe
maengke
yae
eke
eungerouke,
naei
fa
hele
wanen
mae
naraweke.
22
Mesir
kani
naei
isaei
hebaen
yoni-yoni
Musare
kelaeinyeke
ane
faeunge
mene
une
mokowole
nemene
na
foi mo.
23
“Musa
ralo
yakama
rorele
u
bee
yeuboke
mo,
na
kena
roukeunge
na
yoho
Israel
ro
miyae
na
u
mekai
ekainyekate
ma
ereiboise
ewole.
24
Eke
bae,
erele
naei
yona
ro
mbaise
Mesirna
ro
yae
rahuae
bowolene,
naei
yona
rore
hakouboke
nebei
Mesirna
rore
houboke.
25
Musa
naei
u
benera
nekewainye
elele,
‘Maei
yoho
naeisaei
Allah
rare
ukeufe
naei
hayeikoise
mekale,’
nebeibe
na
yoho
naeisaei
ban.
26
Ya
heuboke
mo,
nebei
wanen
mbai
Musa
meke
Israelna
ro
bee
hanne
howotere
foise
mokoneikondere
uwoumi,
‘Aka
baeke
naei
bee!
Mayae
bee
aka
baeke
hele
ya.
Rahene
ma
ure-ure
boube?’
27
“Nebeibe
hande
yobouboke
ro
yae
Musare
weunge,
‘Nde
yae
ware
maei
be
yun
be
yebae
hebelere
nane
merau
maei
walire
huluise
koloumele
rore
roukayete?
28
Wenana
Mesirna
rore
houbokae
wanen
rare
houfebondere
mekae?’
29
Nebei
wanen
borokene,
Musa
Mesir
kanira
hakauboke
ewole
Midian
kanine
meiko-meiko
ro
wanen
mae
nekeweke.
Nebei
kanina
miyaebe
rouke,
kelu
bee
honoungekoke.
30
“Nekeukoke
ralo
yakama
rorele
u
bee
mo,
Sinai
moko
kelaeunga
a
kala-kalane
o
kaei-kaei
ken
mbai
i
yae
boloufike
bewole
nolora
malaikat
mbai
Musale
bokore
meke.
31
Musa
nebei
wanen
erewolene
u
bene
baeiso-baeiso
kowole.
Isaeise
rowendere
nebei
i
kelaeufe
nobewounge
hee,
Allahlena
a
weungebe
borowole,
32
‘Waei
yobe
Abraham,
Ishak,
Yakub,
naeite
Allah
Reyae
Niyae.’
Musa
fene
wakune
oinyeu
wae
hineuboke
kowole,
nebei
i
bewolere
na
ijoko
erei.
33
“Nda
abe
borole,
‘Nda
kani
orore
hebeyae
ijen
yolo-yolone
woro
mehau
hireukokae
keiko.
34
Ninae
fere
Raei
ro
miyae
Mesir
kanine
nekate
naei
beko
mainyehubaukoke
naei
ereukokamaele
nane
merau
naei
ele
kali
boroubokamaele.
Nebei
aerene
nare
haisemikonde
naeise
Reyae
mewakoubokale.
Mana
mei,
Reyae
ware
ufete
benen
Mesir
kanire
bukeufinde
elere.’
35
“Nda
Musa
mbai
Israel
yoni-yoni
yae
ahi
yae
elewate
wainye,
‘Nde
yae
ware
maei
be
yun
be
yebaere
hebelere
nane
merau
maei
walire
huluise
koloumele
rore
roukayete?’
Nebei
Musa
mbaise
i
faeu
bulura
malaikat
yae
Allahlena
are
uwounge
aei
yobe
naei
be
yun
be
yebaere
yembonde
nane
merau
holere
molommibonde
kiyae.
36
Nebei
Musa
mbai
yae
Israel
ro
miyaere
Mesir
kanira
yaweumiboke
maibaleke.
Allah
Musale
walora
Mesir
kanine
bele,
bukoba
kaban
haisai
yalene,
nane
merau
mewate
a
kala-kalane
ralo
yakama
rorele
u
bee
rambun
emere-emere
meumokoukoke.
37
Nda
Musa
mbai
yae
Israel
ro
miyaere
uwoumi,
‘Allah
yendo
kayaalo
mbai
raeinya
wanen
ro
hi
mai
nolora
wennele
mende.’
38
Nda
Musa
mbai
aei
yobe
naei
kamahe
naei
Israel
ro
miyae
nolone
a
kala-kalane
nekewole
nane
merau
Sinai
mokone
ike
malaikat
yae
are
uwounge.
Eyae
wali
nibi
foi
nekemale
naeise,
wali
heere
foloukoke
a
faeufe
Allah
nebei
Musa
mbaise
ukeunge.
39
“Nebei
wanen
mokowolere
aei
yobe
naei
kamahe
naei
yoni-yoni
ijoko
erewainye
hororebe,
naei
are
angkaei
oboroi
kowate.
Musare
ahi
yae
elewate
na
kena
u
kowate
benen
Mesirre
bukenate
enatere.
40
Harunde
wainye,
‘Maere
ei
moloi-moloise
rambun
hi
mokoimebo.
Nebei
rambun
yaere
maere
yawemmebonde
emale.
Rahebe
nebei
Musa
aere
Mesirra
yaweumeboke
mandebaleke
kiyaele
uwa
ranne
yeuboke
meyae
maeisaei
ban.’
41
Nebeisa
sapi
kelu
be
nulu
hoime
bahere
enaimihononde
naei
mbai
mokaiboke.
Obo
yoku
hili
era
akau
erare
ongkoufe
felenate
naeise
yarowate
mewate
nane
merau
naei
me
yae
mokaiboke
rambunde
ei
molonainyelere
yo
koi
yo
bae
yae
kowainye.
42
Nebeinye
Allah
moi
buleumiboke
nane
merau
waeumihike
nenaeijae
yakuna
findelaufe
maskare,
okore,
hure,
ei
molaimiyeke.
Nebei
naeise
nda
a
yenjo
kayaayo
homofaene
molaikoke,
‘Israel
yoni-yoni,
ralo
yakama
rorele
u
bee
bele
a
kala-kalane
mai
obo
yoku
hili
era
akau
erare
bae
Rare
ongkoufe
felaufene!
43
Hoime
bahe
Molokle
fale
bele
findelau
walobo
Refanbe
hoime
bahe
bele
mai
me
yae
mokauboke
rambun-rambunde
eise
molommilere
yaraweke
oraweke.
Nebei
aerene
Reyae
mare
Babel
yo
ahau
buhau
ekehonolene
haisengkombere.’
44
“Aei
yobe
naei
kamahe
naei
a
kala-kala
nekewate
heene,
Allah
eise
memmihawende
anuwau
einyekate
ijenne
neyate.
Nebei
anuwau
na
ma
Allah
yae
Musare
keleungeboke
huluinye
neyate.
45
Nebei
anuwau
bele
yae
Yosua
aei
yobe
naeite
orona
menare
yaweumiboke,
aei
kani
nekandena
nekewate
yo
aei
bene
Allah
hukeumihikere
nukenaisandere
ekate
hee,
nebei
anuwau
bele
nemene
rowayeke.
Nebei
anuwau
Ondofolo
Daud
nekewole
heene
namman
honoumeke.
46
Daudle
wali
Allah
kena
hele
kowounge
nane
merau
Allahre
riyewounge
kena
kongkondena,
Yakub
yae
bumare
kaewounge
Allahle
imae
nembonde.
47
Nebeibe
Daudle
kelu
Ondofolo
Salomo
yae
Allah
nekenende
imae
heuboke.
48
“Nebeibe
Allah
ro
miyae
yae
haeiboke
imaene
enekei.
Allah
nebei
a
elewole
naeise
Naei
yenjo
kayaayo
homone
nda
wanen
molaikoke,
49
‘Surga
Raei
kendan
wameran
niyae,
kani
kela
Raei
oro
hensen
anuwau.
Rahe
imaebe
mayae
Rare
hensebombere?
Makei
anuwaunge
Reyae
u
no
isebonde?
50
Nda
kani
kelana
rambun
nemene
fomene
Reyae
mokowale.’
51
“Aka
naei
baeke
naei,
ma
yun
elaekei
sele.
Mai
u
bene
Allahre
isian
nekeyate
ro
miyae
wanen.
Mayae
Allahle
are
oboroyei.
Allahle
Rohre
moi
yae
mo
buleyaunge,
mai
yobe
naei
yae
kowate
wanen.
52
Allah
na
yenjo
kayaayo
nemene
fomene
mai
yobe
naei
yae
weitasi
kowaimi!
Wali
himaloungeboke
Kiyae
mendere
a
nulaiboke
yenjo
kayaayo
haikoke.
Nebei
ro
walire
himaloungeboke
Kiyae
mbai
Yesus
Niyae.
Menaeijae
kelai
nekaube
hauboke.
53
Malaikat-malaikat
walora
Allah
wali
heere
foloukoke
a
mare
yae
yengkokembe,
nebeibe
mayae
ehakoikoi
hele.”
54
Yahudi
yoyo
koseyo
Stefanus
elewole
a
nemene
boraikokera
na
u
bele
hubainyehike
na
ikele
han
romou
fefere
Stefanusre
kowainye.
55
Nebeibe
Stefanus
Allahle
Roh
yae
maemae
koungekoke
kiyae.
Na
ijoko
yakure
kanele
bae
Allah
Naei
one
hengko
hehe
naeukokebe
ereke
nane
merau
ro
bele
anuwau
Allahle
meube
reufine
Yesus
hebele
erewole.
56
Stefanus
yae
weumi,
“Mai
ijoko
bumare
kanen!
Raei
ijoko
erale
surga
wekeunge.
Yesus,
Allah
bokora
meke
ro
miyae
uware
yeuboke
Kiyaere
eranale
Allahle
meube
reufine
hebele.”
57
Nebei
are
borate
yo
naengkaei
ahunaikoke,
na
kali
bele
kaenewate
Stefanusre
na
kulun
bainye
habelekainyele
ikilaiboke,
58
yobaiboke,
yo
moise
ekate,
ruka
yae
ekaihaiwainye.
Stefanusre
rukare
haiwainye
yo
naei
malobe
hokolo
fa
mbai
na
ro
Saulus
noro
wene
mo
kolowate.
59
Na
rukane
haiwainye
yae
Stefanus
kaenele,
“Tuhan
Yesus,
Ra
unulu
roweise!”
60
Nebeisa
oro
selen-selen
mae
oukoroukoke
kali
na
kaban
mae
kaenele,
“Tuhan,
nda
beko
nebei
yo
ranne
ehayeijae!”
Nebei
are
mo
eleukoke
na
hibi
na
no
hokoukoke.